Diskreetimine

Analoogsignaali diskreetimise tulemused (diskreedid mõõtepunktides) on kujutatud püstnooltega
Diskreedihoidelülituse läbinud diskreetsignaal

Diskreetimine on digitaalses signaalitöötluses pidevsignaali asendamine selle järjestikuste hetkväärtustega.[1] Diskreetimise mõiste on pärit matemaatikast, kus see tähendab pidevate funktsioonide ja muutujate asendamist nende järjestikuste üksikväärtustega.

Digitaaltehnikas on diskreetimine (ingl sampling) esimene samm analoogsignaalist digitaalsignaali saamisel. Analoogsignaali ajalise diskreetimise tulemusena saadakse signaali hetkväärtuste – diskreetide – jada.

Et ajalisel diskreetimisel signaali sagedusspekter ei moonutuks, peab signaalipingest mõõtenäitude võtmise (lugemite tegemise) sagedus ehk diskreetimissagedus olema enam kui kaks korda suurem kõrgeimast signaalisagedusest :

.

Kui analoogsignaalist võtta mõõtenäite harvemini, siis ei ole diskreetide järjendist enam võimalik moonutusvaba signaali saada.

See tingimus põhineb Nyquisti-Shannoni teoreemil ja kehtib eeldusel, et analoogsignaali spektris puuduvad täielikult piirsagedusest kõrgemad sageduskomponendid. Seepärast lastakse analoogsignaal eelnevalt läbi madalpääsfiltri.

Sageust, mis on poole väiksem diskreetimissagedusest, nimetatakse Nyquisti sageduseks.


Developed by StudentB